Miks peab vesi puhas olema?

19th Jun 2018

Inimese keha nõuab normaalseks ainevahetuseks iga päev keskmiselt 1,5–2 liitrit värsket vett, lisaks selle, mida me saame toiduga. Vesi on inimorganismile kõige loomupärasem jook. Aga hästi mõjub vaid puhas vesi.

Mida me tegelikult teame oma kodus tarbitavast veest? Enamus meist isegi ei mõtle selle peale! Tänapäevani on paljudes majapidamistes oma kaevud või puurkaevud. Kaevude olukord üldjoontes pole aga eriti kiita, eriti erakaevud, sest enamasti pole elanikud lasknud oma kaevu vett analüüsida (või on seda teinud ainult kaevu rajamisel) ja keegi ei tea, milline on vee konsistents tegelikult. Kvaliteet võib halveneda märkamatult. Piisab näiteks lähikonnas juhtunud liiklusõnnetusest, intensiivse põllumajandusega piirkonnast või kemikaalipudeli ümberminemisest, ega keegi ju ei uuri oma kaevu vett igal aastal.

Samuti ei ole hea juua ka plastpudelis vett. Poes sooja käes seisvad plastpudelid eritavad vette erinevaid kahjulikke aineid. Mõtleme nüüd, kui palju ostetakse lastele erinevaid plastpudelis jooke (limonaad, Coca-Cola jm)! Samuti leiame pudelitelt kirja „Puhas joogivesi.“ Just nimelt puhas vesi on kõige soodsam keskkond bakterite paljunemiseks. Ka veepudelis peaks olema mingid säilitusained, näiteks CO2. Järelikult mulliga vesi on isegi kindlam valik kui ilma mullita. Ja kui nüüd mõtlema hakata, siis selle peale ei tule ju keegi, et vesi läheb tegelikult avatud pudelis kiiresti halvaks. Ikka ostame autosse pudeli vett, et oleks käepärast võtta ja joome seda siis mitu nädalat.

Kõige levinum probleem veega Eestis on kare vesi. Karedust ei normeerita, kuna see ei ole tervisele kahjulik kuni neerud korras. Teame, et kodus põhjustab see peamiselt probleeme kodumasinatele, tekib tülikas katlakivi. Oluline fakt on, et pehme veega kuluks pesu pesemisele näiteks 2 korda vähem pesuvahendit. Kareda vee ja pesuvahendi koosmõju tulemusena jäävad pindadele (keraamilised plaadid, toidunõud, santehnika) kerged plekid. Keegi ei mõtle aga sellele, et samasugune tulemus jääb ka meie nahale ja juustele. Kestendust ja sügelemist püüame leevendada kreemidega, millest pikas perspektiivis pole aga väga palju kasu, sest kahjustada saab nahka kaitsev rasukiht ja ummistuvad naha poorid. Liiga kõrge rauasisaldus jällegi võib pikaaegsel tarbimisel põhjustada maksahaigusi, suureneb risk haigestuda südameinfarkti, diabeeti, tekitab kõrvalekaldeid normaalsest verepildist ning muudab juuksed tuhmiks. Majapidamises rikub ära kahhelkivi, emaili ja sanitaarseadmed ja muudab pesu kollaseks. Ühe inimese suust, kes autot kodus filtreerimata rauarohke veega pesi, pärineb päris markantne lugu. Nimelt avastas ta ühel hetkel, et auto erinevad keredetailid on värvi muutnud. Remonditöökojas selgus, et tegemist on pöördumatute kahjustustega ning auto tuleb üle värvida. Hoiduma peaks ka liigse fluoriidi eest. Teaduslikult ei ole seda veel kinnitatud, kuid arvatakse, et fluoriid mõjutab meie kahe ajupoolkera vahel asuvat käbinääret, mille mittetäielik talitus võib kaasa tuua rohkelt probleeme nii keha kui vaimuga. Lisaks jätab fluoriid hammastele laigud, soodustab seedetrakti vaevusi, sapikivide tekkimist ja veresoonkonna haigusi. Või võtame näiteks klooriühendid, millel lausa vähki tekitav mõju. Kokkuvõtteks sisaldab kraanivesi erinevaid mehhaanilisi saasteaineid, soolasid, raskemetalle, orgaanilisi ühendeid, radionukleiide, baktereid, kloori ja klooriühendeid. Arvestatav terviserisk tekib ebapuhta vee pideval tarvitamisel. Paljud soovimatud ained suudame veest vähemalt 5-minutilise keetmisega eemaldada, aga osad bakterid, viirused, tsüstid, soolad, raud, kaadium, elavhõbe ja nitraadid kuuma ei karda. Need võivad muutuda vett keetes lausa mürgisemaks.

Ja nüüd kõige olulisem: Kas teadsid, et iga duši all käimisega imendub 200ml vett kehasse ehk 10 minutiga klaasitäis! Siit järeldus, et kodune vesi peaks ikkagi puhas olema, sest tarbime seda nagunii, isegi kui ei joo. Soovitaks silmad-kõrvad kodus lahti hoida ja jälgida kodumasinaid, pesu, pindasid ja muud, kui ikkagi on märgata mingeid sadestusi, värvimuutusi või halba lõhna, siis tasuks uurida, kas kraanist tulev vesi on ikka hea vesi.

Vee järelpuhastamine – see on tsiviliseeritud moel elukvaliteedi parandmine. See annab kindlama tunde.Kõigi kindlama tunde saab ikkagi vaid vett filtreerides. Veefiltreid on väga erinevaid, alustades kannufiltritest, lõpetades kogu maja veefiltreerimissüsteemiga. Keskmised filtrid on lihtsasti paigaldatavad ja mahuvad ilusti kraanikausi alla. Vee filtreerimisse võiks suhtuda nagu kodukindlustusse või autoalarmi, teeme seda ju ka igaks juhuks, kui midagi peaks juhtuma. Kvaliteet võib halveneda märkamatult. Kui vesi on külm, selge, lõhnatu ja maitseta, siis peab enamik inimesi selle kvaliteeti heaks. Tavaliselt nii ongi.. Kui vett tarbitakse pidevalt, siis ei pruugita selle omaduste aeglast halvenemist tähelegi panna. Vett tasub kontrollida ka siis, kui perre on sündimas beebi, kaalumisel on kinnisvaratehing või kui lähipiirkonnas esineb tegevust, mis võib mõjutada vee kvaliteeti. Parem ikkagi karta, kui kahetseda. Vee filtreerimine on kaasaegne viis juua puhast vett!

Autor: Koduportaal INkodu.ee (tekst: Kätlin Viksne)
Tell about it your friends
Me kasutame küpsiseid selleks, et pakkuda teile parimat kogemust. Jätkates nõustute te vastu võtma küpsiseid kõikidel AQUAPHOR lehtedel.