Lemmikloomad ja vesi - Loomaarstid annavad nõu

Nov 25, 2018

Kuna puhas vesi on Aquaphori südameasi, oli raske lugeda mõni nädal tagasi uudiseid kuidas koerad saavad veest surmavaid haiguseid. Et vähendada selliseid õnnetusi tulevikus, uurisime loomaarstidelt Tiina Toometilt & Triin Kassilt, kuidas saavad omanikud oma parimaid sõpru tervemana hoida.

Kuidas veenduda, et meie lemmikud saaksid piisavalt vett ja kui palju vett võiks üldse meie lemmik päevas tarbida?

Normaalne päevane tarbitav joogivee kogus on koerte puhul kuni 90ml/kg ja kasside puhul kuni 45ml/kg kohta. Terviseprobleemideta lemmikloom reguleerib oma veetarbimist ise. Päevane veehulk sisaldab ka konservtoidus olevat vett. Tarbitavat päevast veekogust mõjutab: lemmiklooma kehakaal, elukeskkonna temperatuur, füüsiline aktiivsus ja see, mis tüüpi toitu loom sööb. Kuivtoitu söövad koerad joovad rohkem kui konserve või kodutoitu söövad. Soolane toit paneb rohkem jooma. Toakoerte veetarbimine võib suureneda talvisel perioodil, kui toas köetakse ning suvisel perioodil, kui õhutemperatuur on kõrgem. Kassid on üldiselt kehvad joojad. Veetarbimist võib soodustada, kui kasutuses on mitu kaussi või saab juua voolavat vett. Kraani pole mõtet pikalt lahti hoida, aga lemmikloomapoodidest saab spetsiaalseid kassi purskkaeve.

Mis on kõige sagedasemad veega seotud vead, mida koeraomanikud teevad?

Kõige sagedasem ja ohtlikum viga on unustada palaval päeval veepudel jalutuskäigule kaasa võtta. Talvel unustada, et vesi kausis külmub ja kui pole ka lund, mida limpsida, ongi koer janus. Mitte märgata, et koer joob rohkem kui tavaliselt. Omanik märkab seda, et koer pissib rohkem ja pöördub enamasti seetõttu arsti juurde. Vabalt õue pääseval loomal võib suurenenud veetarbimine jääda pikemat aega märkamatus. Samuti sellisel, kes joob ka lompidest või kusagilt mujalt. Mitte ainult oma kausist.

Millised on ohud?

Leptospiroos. Eluohtliku haiguse leptospiroosi võivad koerad saada, kui lakuvad poriloikudest vett. Ilmade jahenedes otsivad närilised, kes on peamised leptospiroosi levitajad, talvitumiskohti ja liiguvad rohkem majadesse või nende lähedusse, saastavad keskkonda oma uriiniga ning võivad käia koerte kaussidest söömas-joomas ning nakkus võib ka sel viisil koerani jõuda. Sinivetikad. Suvel kui on pikalt soe olnud, võivad veekogudes hakata vohama sinivetikad. Mürgistus tekib, kui koer neelab alla suures koguses sinivetikarikast vett. Talvel joogivee külmumine õuekoertel. Koer võib pikalt janus olla, kui omanik ei taipa mitu korda päevas vett vahetada. Parem anda veidi leiget vett. Tänapäeval saab osta ka spetsiaalseid soojendusega jootmissüsteeme.

Kas vett peaks ka kuidagi rikastama?

Normaalse kvaliteediga joogivett ei ole vaja lemmikute jaoks kuidagi rikastada. Kliinikutes/lemmiklooma poodides on müügil lemmikutele mõeldud suuveed, mida lisatakse looma joogiveele, et aidata kaasa lemmiku suuhügieenile. Lemmikloomadel on väga hea haistmine, enamasti ei meeldi neile vesi, kuhu on midagi lisatud.

Mitmed tõsised tervishädad sunnivad loomi rohkem jooma (emaka ja kuseteede põletikud, suhkruhaigus, neeru- ja maksaprobleemid, neerupealiste ületalitus, mõningad kasvajad). Igasugune põletikuline protsess organismis võib suurendada janu. Täpse diagnoosi saamiseks peab igal juhul pöörduma loomaarsti poole.

Tiina Toometi kliinik
Küsimustele vastasid Tiina Toomet & Triin Kass
Tell about it your friends

Read Also

Me kasutame küpsiseid selleks, et pakkuda teile parimat kogemust. Jätkates nõustute te vastu võtma küpsiseid kõikidel AQUAPHOR lehtedel.