Kuidas vett säästa?

19th Jun 2018

Ainult kivi kivi haaval on võimalik mäge liigutada ehk aeglaselt, kuid kindlalt rohelisema elu poole!

Kuidas elada rohelisemat elu kogu aeg, nii kodus, aias, kaupluses, kontoris kui reisil? Tundub üsna raske ülesanne? Tegelikult on võimalik igal sammul lihtsalt ja ilma eriliste kuludeta maakera koormat kergendada. Roheline eluviis ei tähenda kõigest loobumist, vaid pigem nutikat ja loomingulist käitumist, et tekitada vähem prügi. Mida vähem oled sunnitud prügilasse saatma, seda rohkem hoiad kokku ressursse ja energiat. Vesi ja energia on kõige hinnalisemad ressursid maailmas. Kuid, kas me mõtleme sellele, kust vesi tuleb, kui palju me seda kasutame ja millele? Või hoopis milliseid energiallikaid tarbime ja kaua nad vastu peavad? Kindlasti mitte, need asjad on meie jaoks ju iseenesest mõistetavad. Üldiselt ongi maakeral vett piisavalt, kuid üle 99% sellest on kas soolane merevesi või polaar- ja liustikujää. Vaid 0,3% maailma veest on inimestele, taimedele ja loomadele eluks kõlblik. Meie mageveevarud pärinevad suures osas ookeanist, kus need aurustuvad pilvedeks ja sajavad lõpuks vihmana alla. Sadamise koht oleneb ilmastikumudelist, mis kliimamuutuse süvenedes muutub aina raskemini ennustatavaks. Vett säästes säästame ka energiat. Kraanist voolav vesi tarbib energiat kahekordselt: kõigepealt kulub energiat vee puhastamiseks, lõpuks aga kanalisatsioonis voolava vee töötlemiseks. Vee säästmine omakorda säästab raha.

Kuidas säästa vett?

Magevesi on haruldane ja väärtuslik loodusvara. Rohkem kui miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale veele ja see arv aina suureneb. Kasutame kodus iga päev sadu liitreid puhast vett, kuid üleüldine veekasutus maailmas on sellest veel üle 20 korra kõrgem. Vett on kulutatud juba enne meieni jõudmist näiteks toidu või muude toodete valmistamiseks. See „peidetud“ veekulu lisandub meie poolt tarbitavale. Kodus kasutataval veel on kõige suurem mõju Eesti veevarudele. Kui energia tootmiseks kuluva nafta saab asendada teiste energiaallikatega, siis puhast vett ei ole võimalik asendada. Kui oleme selle korra reostanud ja lisaks veel merre juhtinud, on kahjud püsivad. Seetõttu peaksime kõik püüdma teadlikumalt käituda. Puhas vesi on tervise pant ning inimene peaks päevas tarbima vähemalt 1,5–2 liitrit värsket vett. Siinkohal tuleks endale teadvustada, et kõige jaoks ei pea majapidamises kasutama joogivett või kui kasutada, siis mõistlikult. Pesemisel tekib rohkelt veejääke, ainuüksi kraanist voolab ühe minutiga äravoolutorusse pea 20 liitrit vett. Paremate seadmete ja pesemisharjumuste abil on lihtne vett säästa. Näiteks käsi võib pesta tõhusalt ka 6 liitrit minutis voolava madalama survega vee all.

Vee joogikõlbulikuks muutmine on suur ettevõtmine. Veepuhastusjaamas viiakse läbi mitmeid energia- ja kemikaalimahukaid protseduure, ometi kasutatakse keskmise majapidamises joogiks ja toiduvalmistamiseks vaid umbes 4% värskest veest. Enamik kulub tegevustele, mis tegelikult ei nõua joogikõlbulikku vett (nt WC loputus jmt). Enamik pesupulbreid sisaldab naftast valmistatud kemikaalidel põhinevaid ühendeid, lõhna- ja pleegitusaineid ning ensüüme. Kuna seadus otseselt ei nõua, et kasutatud ained oleksid biolagunevad, uhutakse suurtes kogustes kemikaale ja lisaaineid meie jõgedesse ja veekogudesse, kus need võivad elusloodust kahjustada. Kõige kõlavama nimega pesupulbri asemel otsi tooteid, mis on valmistatud taastuvatest loodusvaradest, näiteks taimedest, mis lagunevad looduses täielikult. Kui kasutad keskkonnasõbralikku nõudepesuvahendit, jääb nõudele vähem mürgiseid jääke, samas pesevad need sama hästi kui tuntud kaubamärgid, aga aitavad säästa vett kasulikumaks otstarbeks. Näiteks pehme vee korral kulub tarbitavat kodukeemiat kordades vähem kui kareda vee puhul.

Vee filtreerimine on üks viis vee- ja energiasäästuks sinu kodus, see on elukvaliteedi parandamine tsiviliseeritud moel. Kui vesi on külm, selge, lõhnatu ja maitseta, siis peab enamik inimesi selle kvaliteeti heaks. Tavaliselt nii ongi, aga mitte alati. Kui vett tarbitakse pidevalt, siis ei pruugi selle omaduste aeglast halvenemist tähelegi panna. Vett tasub kontrollida ka siis, kui perre on sündimas beebi, kaalumisel on kinnisvaratehing või kui lähipiirkonnas esineb tegevust, mis võib mõjutada vee kvaliteeti. Pudelivee tarbimisel meenuta, millise jälje jätab lisaks prügi tekkimisele pudelivee tootmine loodusele. Naftakulu ja kasvuhoonegaasid: näiteks 89 miljardi liitri pudelivee pakendamiseks kulub umbkaudu 1,5 miljonit tonni plastikut, mille tootmiseks kulub omakorda 47 miljonit gallonit naftat, mille abil saaks terve aasta sõita 100 000 autot või kütta 250 000 majapidamist. Lisaks otsesele materjalikulule kulub märkimisväärne kogus fossiilseid kütuseid ka pudelivee tootmiseks ja transportimiseks. Kui aastas toodetavad umbes 200 miljardit veepudelit ritta asetada, ulatuks pudeliterodu 56 korda Kuule ja tagasi. Tegelikult saad pudelivee tarbimise edukalt asendada vee filtreerimisega nii kodus kui tööl.

Mõistlik lähenemine tekitab loodusesse vähem prügi ning hoiab tunduvalt kokku (loodus) ressursse.

Tell about it your friends
Me kasutame küpsiseid selleks, et pakkuda teile parimat kogemust. Jätkates nõustute te vastu võtma küpsiseid kõikidel AQUAPHOR lehtedel.